...see ajab mind närvi. Miks sa lepid kõigega ja ei pinguta iial? Elus ei tule mitte midagi niisama - ei haridus, töö, karjäär ega ka armastus. Kõik see vajab energiat, tähelepanu ja kõike sadat muud asja, mis tuleb ajapikku. Kuid see kõik on korra läbi elatud, miks sa ei võta õppust...iial?!
Võimalik, et ma tean miks. Aga kas see on tõsi või ei....ütle seda mulle ise.
Kui ma ise ei saa millegagi hakkama on minu kõrval inimene, kes on mulle kui kaisteingel ja suudab mind jälle jalule ajada. Tema objektiivne pilk on suutnud avada mu silmad ja muutnud minu suhtumist.
Olukorraga leppimine - seda teen ka mina. Muidugi üritan probleeme hiljem kuidugi parandades, üksi, et keegi ei näeks. Ei näeks seda, kuidas ma langen ja siis uuesti üritan tõusta. Kas seda teed ka sina, et mitte põruda minu silme ees kui otsid lahendust meie probleemile?
No comments:
Post a Comment