Sinu suhtumine....


...see ajab mind närvi. Miks sa lepid kõigega ja ei pinguta iial? Elus ei tule mitte midagi niisama - ei haridus, töö, karjäär ega ka armastus. Kõik see vajab energiat, tähelepanu ja kõike sadat muud asja, mis tuleb ajapikku. Kuid see kõik on korra läbi elatud, miks sa ei võta õppust...iial?!

Võimalik, et ma tean miks. Aga kas see on tõsi või ei....ütle seda mulle ise.
Kui ma ise ei saa millegagi hakkama on minu kõrval inimene, kes on mulle kui kaisteingel ja suudab mind jälle jalule ajada. Tema objektiivne pilk on suutnud avada mu silmad ja muutnud minu suhtumist.

Olukorraga leppimine - seda teen ka mina. Muidugi üritan probleeme hiljem kuidugi parandades, üksi, et keegi ei näeks. Ei näeks seda, kuidas ma langen ja siis uuesti üritan tõusta. Kas seda teed ka sina, et mitte põruda minu silme ees kui otsid lahendust meie probleemile?

Kaugel, kaugel....samas nii lähedal.


Viimased loetud nädalad on ainult järele jäänud!
Kuid siiski...jõuluvaheaeg tundub nii üüratult kaugel olema. 3 nädalat roomamist ja piinarikkaid töid ning lisaks veel sessi ajal olevad eksamid.

Samas mõtlen ma pidevalt sellele, et milleks kogu see rabelemine.
Leidsin, et minu eesmärgid on hajutatud või puuduvad, mis teeb olukorra veel õnnetumaks.
Valgus tunneli lõpus aina kaugeneb ning seda oodatud lõppu ei tule ega tule.

Kõigele lisaks veel olukord, mis on nii segane ja keeruline. Elu keerdkäigud võivad seda muuta ja teha sellest midagi ilusat, samas olgem reaalsed....selles elus võib olla hetki, mis on ilusad, kuid igavesti see ei kestna nagu isagi ilusaim õis närbub mingi hetk.
Isegi kui ma tahaksin nii väga, et see oleks enam kui ta praegu on, tunnen ma pidevalt, et sellest ei saa, ei või ega tohiks mitte midagi enamat saada. Antud olukord on konfliktis minu printsiipidega. Oma küsimustele ma vist ei saa iial vastuseid, küsin ma neid palju küsin. Mida teha? Mida teha?

Lõpetuseks ainult niipalju, et see aasta võiks jõuluvana mulle vastused tuua...enamat ma ei sooviks.

Kogu see jutt on segane. Järeldus: Mis valitseb seespool kesta, see peegeldub väljapoole kesta.

Vihmane jalutuskäik Tartus


Elu teeb pidevalt oma keerdkäike ja vihmased ilmad on minu jaoks nagu needus.
Suurimad muutused toimuvad just siis.
Mida teha nendega?!
Vastused on saamata, lahendused leidmata ja seda keerulisemaks läheb olukord.

Rh B neg



Eile sai rõõmsalt verd käia andmas. Lootsin, et ükskord ometi saab kasuta doonori privileege ja Maarjamõisa parklas parkida doonori kohale. Aga säh sulle, kõik olid kinni. Mõtlesin, et ju tulid nii paljud verd andma. Kohale jõudes olin ma ainuke, kes tol hetkel verd tahtis loovutada.
Kahju, aga mis teha.

Järjekordselt sai 500ml verd annetatud, loodetavasti aitas see kedagi =)

^.~

Eurokalkulaator




Eile oli siis see saatuslik päev, mil meienigi jõudis postiga eurokalkulaator.
Oh seda suurt pettumust, et üks neist ei töötanud.
Kui aga aus olla, siis Eesti oleks võinud nende miljonitega, mis eurokalkulaatoritesse investeeriti hoopis kuhugi mujale investeerida. Kahju, et riik raiskab raha selliste vidinate jaoks, kui meil on hoopis suuremad probleemid, mis vajavad lahendamist.

^. ~

9. november. 2010

Nagu näha, liigun ma ajas veits imelikult ja kirjutan möödunutest sündmustest.
Mis teha, alles alustasin blogimist, siis on tore ikka kõik juhtunust kirja panna.

Teisipäeval toimus siis korporatsioon Reveliaga korporatsioon Sakala konvendis tantsukursus.
Seekord õppisime siis tangot.
Oi kuidas sellega sai nalja.
Huvitav, et mehed ei suuda astuda sirgelt, vaid ilus tango samm muudetakse sik-sak sammuks koos puusade jõnksutamisega. Tantsuõpetaja muidugi näitas seda ette ka ja oi kuidas siis kõhud kõveras naerdi.

Muidugi pole see midagi sellega võrreldes, et kui pidime perekonnavalssi tantsima ja ringi võtma, siis üks naine jäi kaaslaseta välja. Samal ajal lobisesid kaks revelust omavahel. Tantsuõpetaja muidugi mainis neile, et te võiksite naise paluda tantsule ja siis üks revelus ütles, et tema sõber, kes seal oli ei saa, kuna tal ribid puru (väike mõre, kukkus põrandast läbi keldrisse =D), ise unustas muidugi ennast ära, mis tuli väikese viivitusega....
mis te arvate, et siis ei naerdud? Ise naeris ka enda üle =D Veits fail.

Tagasi tango juurde, minu üks lemmik tantsudest, saime muidugi siis harjutada alguses tango sammu. Mis on keerdus, madalal ja vigaselt edasi, samal ajal muidugi peab jalgu sirutama ja tagasi astudes jala üleval hoidma, raskus siis esimesel jala. Kahju, et poisid rohkem lohistasid oma jalgu seal kui astusid jõuliselt =D
Tantsimise ajal andis tunda. Tegelt ju peab tangol olema selline kerge vastupanu, aga suurema osa ajast...seda polnud, pigem mingi ninnu-nännutamine. Oma tantsupartneritele muidugi rääkisin, et kujuta ette, et oled matador, vihane ja jõuline....ei aidanud ~.~ Neil oli vist vähe kujutlusvõimet. Aga lõpus laabus hästi ja tango nägi juba tango moodi välja.
See on ikka kirglik tants! Ja seda tuleb tantsida kirega....mitte...ninnu-nännu..trallalala

^.~

6. november. 2010

Täna siis toimus intensiiv tantsukursus korporatsioon Fraternitas Liviensisega.
Tantsumaraton kestis kokku 8 tundi ning selle aja jooksul õppisime selgeks :
Aeglase valsi, viini valsi, rumba, samba, tsa-tsa-tsa, jive'i ja fokstrott'i. Kohe kindlasti oli viimaseks tantsuks muidugi jive, mis on eriti hoogne ja keksimist täis. Kuna jalad lõid all tuld, siis see oli nagu süütevedelik lõkkesse.
Üldiselt oli vinge üritus. Poisid oskasid üllatavalt hästi tantsida ja haare oli neid ka tugev.
Üldjuhul hoitakse kui udusulge ja siis ei saa aru kuha astuma peab või pöörama ja üldse mida tegema peab.
Mõnna-mõnna.
Teistelegi õppuseks, hoidke ikka tüdrukuid tugevalt, me ei hammusta! ^.~

11.november.2010

Mulle anti puhkust!
Kaks nädalat vabastust korp! Indlast.
Selle aja sees pean siiski käima valves, koristamas, tantsimas...kas veel mida?!

Puhkus kohustustega ftw.

Loodetavasti tulevane leibcantus...

Metsavendade laul

Seal metsaserval väikeses majas,
kus elasid mu vanemad.
Seal metsaservas väikeses majas
on pesa teinud punased.

Ref.: Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai velled,
        me metsavennad oleme.
        Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai velled,
        me metsavennad eestlased.

Ja meil ei ole sentigi raha,
me peame metsas elama
Ja me ei saa, ei või, ei taha,
ei taha tiblat teenida.


Ref.: Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah...


Ja oma lippu sini-musta-valget
me ikka au sees hoiame.
Ning alles võitluses saab selgeks,
kes on meist õige eestlane.


Ref.: Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah...

Ja sinu sõstramustad silmad,
mis võlusid mu südame.
Ja sinu sõstramustad silmad,
ei need mul iial unune.

Ref.: Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah...

Mu ema, isa lasti maha
ja kallim viidi Siberi.
Nüüd hulgun mööda soid ja radu
ja tapan vene tiblasid.

Ref.: Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah...