Kaugel, kaugel....samas nii lähedal.


Viimased loetud nädalad on ainult järele jäänud!
Kuid siiski...jõuluvaheaeg tundub nii üüratult kaugel olema. 3 nädalat roomamist ja piinarikkaid töid ning lisaks veel sessi ajal olevad eksamid.

Samas mõtlen ma pidevalt sellele, et milleks kogu see rabelemine.
Leidsin, et minu eesmärgid on hajutatud või puuduvad, mis teeb olukorra veel õnnetumaks.
Valgus tunneli lõpus aina kaugeneb ning seda oodatud lõppu ei tule ega tule.

Kõigele lisaks veel olukord, mis on nii segane ja keeruline. Elu keerdkäigud võivad seda muuta ja teha sellest midagi ilusat, samas olgem reaalsed....selles elus võib olla hetki, mis on ilusad, kuid igavesti see ei kestna nagu isagi ilusaim õis närbub mingi hetk.
Isegi kui ma tahaksin nii väga, et see oleks enam kui ta praegu on, tunnen ma pidevalt, et sellest ei saa, ei või ega tohiks mitte midagi enamat saada. Antud olukord on konfliktis minu printsiipidega. Oma küsimustele ma vist ei saa iial vastuseid, küsin ma neid palju küsin. Mida teha? Mida teha?

Lõpetuseks ainult niipalju, et see aasta võiks jõuluvana mulle vastused tuua...enamat ma ei sooviks.

Kogu see jutt on segane. Järeldus: Mis valitseb seespool kesta, see peegeldub väljapoole kesta.

No comments: